Mida tähendab öko-pott?

Mul on alati varutud erinevaid asju beebide ja väikelaste jaoks. Seda muidugi seetõttu, et ette tuleb uudiseid, et mõni tuttav või sõbranna on saanud lapse ja midagi tahaks kingiks saata või viia.
Teine teema on ka laste sünnipäevad, kui pisikestele kulub marjaks ära aastaseks saades üks tore pott, kus saab hakkata harjutama mähkmetest loobumist.

Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan oma jutuga?
Nimelt koristasin oma kaste eestis olles ja leidsin kaks potti roosa- ja sinakas rohekat värvi. Hakkasin neid uurima ja selgus, et tegu on öko pottidega.
Ma tean, nüüd on kõik öko-emmed/issid jube õnnelikud, sest lõpuks ometi midagi, mis ka nende silmapaaridele rõõmu teeb. 😊
Uurisin siis, mis see öko-pott on täpselt. Väga lahe oli avastada, et kui laps on juba hakkanud suure poti peal käima, saab selle potti aeda või maal vanaema juures panna mulla sisse ja näiteks lilled või põõsa koos lapsega sinna sisse istudada. Paari aasta pärast laguneb pott looduses ära. No minu meelest väga vahva lahendus ja samuti keskkonnasäästlik.

Andke kommentaarides märku, mida arvate sellisest potti lahendusest?

Päikeselist reedet!
Kadi 😊

Kas kussutad last magama, hüpitad pallil või vannitad kell kümme õhtul, siis alltoodust võiks olla alustuseks abi.

 

Harutan siin nüüd kôik üksipulgi lahti.

Hommikune ärkamine vôiks jääda 7-8 vahele hommikul, siis hommikusöök ja kes soovib hakkata lisatoitu andma võib hakkata näiteks porgandipüreega katsetama (kõige vähem tõenäolisem, et tekiks allergiat, tähelepanelik tasuks olla kui lapse emal või isal on olnud porgandi suhtes allergiline reaktsioon)
Nüüd Kui on selline hommikune aktiivne aeg, siis võib igasugu põnevaid tegevusi teha või üks jalutuskäik õues.
Lõunasöök võiks jääda 10:30-12 vahele, see oleneb kaua laps on olnud ärkvel ja mis kell hommikul ärkas.
Lõunauni võiks olla kella 12 ajal Ja olenevalt lapsest siis 1-3h lõunaund.
Kui lõunauni magatud võib kohe süüa anda, need lapsed kes nüüd juba päris sööki saavad võiks õunakompotti või muud puuvilja anda.
Mõni pisem teeb ilmselt nüüd kella 16:00 ajal poole tunnise iluune ja siis võiks veel ühe jalutuskäigu väljas teha.

Kella 17:30-18:00 vahel võiks vannitada/pesta. Vannitamine ei tähenda alati suurt pesupäeva ja kindlasti pole tarvis seepe ega muid pesemisvahendeid kasutada. Kui vesi on kare, siis rinnaga toitmise puhul panna natuke rinnapiima vannivette, see neutraliseerib vannivee ja teeb beebi naha mõnusalt pehmeks. Selleks, et laps vannitamise ilusti vastu peaks võib anda 5 minutit rinda või 30ml RPA.

Peale vanni oleks mõnus õhtusöök ja siis võiks olla ka aeg kus telekas on väga vaikne või üldse kinni ja valgus pigem hämaram. Kell 19:00 võik ööunne minna.

See on nüüd see koht kus on palju küsimusi, et laps ei jää ise magama, tahab ainult rinda, röögib või sahmib nagu tuuleveski. Nüüd tuleb mängu kaisulapp või lutt. Kui on kaisulapp, siis laps ilmselt mingi aja mängib sellega ja kui hakkab röökima, siis rahustad maha (suurt tuld ei pane põlema) ja paned voodisse tagasi, sedasi võib voodisse ja sülle ka mitu head tundi teha enne kui laps magama jääb (trenn käelihastele) muidugi soovitan vahetada võimalusel, et lapse isa selles une võitluses abiks oleks või teekski võimalusel selle tralli hoopis isa.

Lutti ei taha ja kaisulappi ei ole. Sellisel juhul on kaval muretseda kaisulapp ja selleks ei pea meeletuid väljaminekuid tegema, mine kangapoodi ja küsi mõnda pehmet materjali, suurus võik olla 10x10cm. Kui paned materjali vastu nägu ja on mõnus, siis võib kindel olla, et lapsele meeldib ka. Ole loov ja võid ise õmmelda kolmnurga või ruudu. Nipp neile, kes toidavad rinnaga, tilguta natuke rinnapiima kaisulappile, siis võetakse see pisikese poolt kiiremini omaks.

Tahaks last tema enda voodisse magama?
Harjuta kõigepealt lõunaund ja pane ümber madratsi näiteks päeva kantud t-särk või öösärk. Laps tahab sinu lõhna tunda.

Magamistoa temperatuur.
Kuna beebidel läheb kehatemperatuur ise kõrgemaks kui neil hakkab külm, siis kahjuks liiga palava magamistoas kehatemperatuur ise alla ei lähe ja laps ärkab tihti ja vähkreb voodis. Magamistoa temperatuur võiks jääda +16c ja +20c vahele. (Magades ise jahedamas magamistoas puhkad palju paremini välja)

Mis saab, kui beebi mõned tunnid hiljem hakkab tegema tuuleveskeid voodis? Kui beebi ei ärka üles vaid lihtsalt vähkreb, siis ei ole vaja teda voodist välja võtta või süüa pakkuda. Beebidel on samamoodi erinevad unefaasid nagu täiskasvanutel.

Kui sa nüüd lugesid ja ehmatasid ära, et teie teete vanni kell 21:00 või kell 23:00 ja ööunne alles peale südaööd, siis on selge, et lapsel on suur üleväsimus ja päev on liiga pikk.

Kuidas nüüd lapsele sobivasse ajakavasse saada?
Kindlasti ei tohi teha midagi järsku, hakka une ja vanni aega tooma iga päev 5-15 minuti kaupa varasemaks kuni jõuad teile sobiva kellaaja peale. Kui olete jõudnud teie jaoks sobivasse ajakavasse, siis uue päevakavaga harjumine võtab aega kuni kaks nädalat.
Samasugust võtet kasuta kui tahad lõunaund varemaks või söögi kellaaegasid muuta.

Mida aga teha öösel kui laps ärkab?
Enne kui pole suurt kisa ei pea mitte midagi tegema, väga tihti jäävad peale nihelemist uuesti magama, kui aga on soov öine toitmine lõpetada tuleks samuti venitada esimest kellaaega 5-15 minuti kaupa kuni jõuab järgmisele toidukorrale nö järele ja siis hakkata järgmist toidukorda venitama, kuid tihtipeale lükkavad beebid ise järgmise toidukorra samamoodi kella järgi 5-15 minutit edasi.

Mis saab siis kui laps saab juba lisatoitu?
Beebid kes on hakkanud saama lisatoitu, siis hommikul võiks olla mõnus puder ja rinnapiim või RPA. Lõuna ajal köögiviljapüree, peale lõunaund õuna- või mõni muu magusam puuviljapüree ja õhtusöögiks köögiviljapüree. Kõige paremad on kodus värskelt valmistatud.

Kui palju peaks lisa toitu andma?
Algul soovitatakse uusi maitseid poole teelusika haaval proovida, kuid kui sa näed, et beebi tahaks rohkem, siis usalda oma sisetunnet ja võid rohkem anda. 😊

Kuidas aru saada, kas lapsel on kõht püreest täis?
Kui sööb kenasti ja mingi hetk hakkab lusikat ära lükkama ning keerab pead ära, siis see on märk, et kõht on täis. Ära üllatu kui korraga sööb 200-300ml.

Paljudel on kogu eelnimetatud koos ja üle pea kasvanud. Mida teha kui kussutad last süles magama, hüppitad pallil või teed midagi veel ekstreemsemat, kuid enam ei jaksa, siis loe seda kohta kus kirjutasin, et paned voodisse ja kui röögib võtad sülle, rahustad maha ja paned voodisse tagasi.

Kui lähed käruga välja jalutama ning nutab, siis 5-15 minuti pärast jääb magama, selle pärast ei tasu õues jalutuskäikusid ära jätta. Ja ärge muretsege mida teised mõtlevad, arvavad või ütlema tulevad, sest see on sinu laps ja sina tead, et see läheb üle.

Millest pihta hakkata?
Pane endale plaan paika mille kallal tahad alguses muudatusi teha ja tee üks asi korraga, sest lapsevanemad ise peavad ka selles kõiges ellu jääma.

Ütlen alati, et lapsed on siia ilma sündinud, et meile kannatlikkust õpetada.
Ja teine asi mida ütlen muudatuste puhul nagu Tootsile koolis öeldi, kui ei jõua tervet rehkendust, tee pool. Kui päevakava vahel nihkub kuni 45 minutit, siis sellest pole midagi hullu.

NB! Beebide turvalisust silmas pidades ärge kasutage tekki, mille laps võib üle pea tõmmata/lükkata vaid kasutage magamiskotte, kus käed on vabad ja keha kaetud.

Kõik küsimused on igati teretulnud ja vastan meeleldi.

Kadi 😊

Kogu tõde tarkusehammaste operatsioonist Londonis!

Alustan sellest, et enne kui sai opi aeg paika, käisin kahes erinevas haiglas, sest siin sellist protseduuri hambaarst ei tee. Olles kogenud, kuidas eestis hamba eemaldamine käib, peaks selleks olema ikka keegi, kellel on selleks füüsilised eeldused, et toores jõud selle tegevuse juures kulub marjaks ära!

Kohe oli selge, et üks tarkusehammas on liiga lähedal närvile, mis tähendab, et ma võin tunda valu ja kui närv saab kahjustada, siis jääb ebameeldiv tunne mind kogu ülejäänud elu saatma.

Esimesel haiglakülastusel pakuti kahte vōimalust, et kohalik tuimestus või üldnarkoos. Seda viimast ei pidanud mulle kaks korda pakkuma! Ja kuna minu kiire elutempo ei võimaldaks kahte eraldi oppi (ega ise ei tahaks ka), siis uurisin, ehk eemaldavad kaks kui juba eemaldamiseks läheb ja mul üks põdemine ja supi luristamine.
Arst oli päri, sest üks hammas tuli eemaldada alt, teine ülevalt ja teineteisega olid nad diagonaalis.

Opieelsel nädal oli närv sees, õudusunenäod ja söögiisu kadu kuulusid sinna juurde. Õhtu enne haiglasse minekut käisin külmutatud jogurtit ostmas paari kg jagu, et nädalavahetus kodus üle elada.

Haiglas pidin olema hommikul 7:45, süüa ei tohtinud südaööst ja juua peale kella kuut hommikul. Enne südaööd tormasin alla korrusele kööki, kugistasin alla kaks banaani nagu kunagi enam ei saaks süüa 😂😂😂, kell viis hommikul ärkasin , et juua liiter vett (no psühholoogiliselt olin ma täitsa läbi)

Minu armas kaaslane tuli minuga haiglasse kaasa, et mulle toeks olla. Haiglasse sõitsime umbes tunni ja väga me ei rääkinud. No mida ma jutustan kui süüa tahaks ja kõus loksub liiter vett.
Jõudsime haiglasse, liftiga minu osakonda, kus ma pidin nutma hakkama. Lihtsalt üks suur ruum/koridor, kus oli umbes 12 voodit, millele sai natukene privaatsust tõmmates kardinat ette. Ma ei teadnud kuhu poole joosta, privaatsust mida ma eesti haiglas olen kogenud oli null!
Siis toodi mulle opi riided ja põlvikud. Tõmbasin kardina ümber voodi, et siis väheke privaatsust saada ja kui opikitli selga saamine oli lihtne (sama riietus mis sünnitajatel), kuid põlvikutega oli lugu teine, no ei tule jalga, tee mis tahad, lõpuks peale kümmet minutit higistamist sain jalga, kuid siis oli kohe selge, et see on liiga väike ning mu jalg allapoole põlve kukub küljest verevarustuse puudumise tõttu, siis toodi muidugi suuremad, mida oli hoopis lihtsam jalga saada.
Tuli õde ja hakkas vererõhku mõõtma – ma viskasin voodisse ruttu pikali, muidugi paluti mul tagasi istuma tulla ja õde naeris, et ega te vist enne pole haiglas olnud? Tuli tunnistada, et sedasi küll mitte.
Edasi kontrolliti minu andmeid ja pandi võrud ümber käe ja jala, kus minu nimi ja sünnikuupäev. Viskasin õele nalja, et juhul kui minuga askeldavad praktikandid ja kogemata eemaldavad käe või jala, siis vähemalt teatakse kodustele need kaks kehaosa saata, sest need on märgistatud.

Saabus aeg opisaali minna, enne seda olin ma oma hoolitseva kaaslase ära saatnud, kes õhtul peale tööd lubas mulle järgi tulla.

Opisaal oli pisike tuba, mitte nagu filmides.
Viskasin opilauale pikali ning siis hakkasid kaks inimest minuga toimetama. Üks hakkas kanüüli kätte panema ja samal hetkel karjusin ma üle ruumi LAMMAS!!!! (Arstid ütlesid, et see on ruum kus võib vabalt ropendada) Miks ma lammas ütlesin, sest lastega on alati kokkulepe, et me ei vannu, ei ropenda jne, aga kui lööd varba ära võid karjuda LAMMAS!!!! Muidugi ma tundsin kuidas kanüül pandi valesti, kuid mind ei võetud kuulda. Edasi jutustasin ühe arstiga ja küsisin, et äkki kui juba narkoosis (kasutaks maksumaksjana kogu raha maksimaalselt),siis kohendavad kortse, tagumiku ja rindugi kui aega üle jääb? Aga nalja polnud, arst oli varasemalt aastaid töötanud era haiglas ilukirurgias ja ütles, et hambakirurgil ta ei laseks küll minu kallal rohke toimetada kui paberites ette nähtud, sest tulemused saavad olema kohutavad. Siis meenus mulle veel, et üks oluline asi,:” palun hoidke mu hambad alles, ma väga tahan neid endale saada, et hambahaldjas saaks tulla”, olin lastele lubanud, et vaatame, kas suuremate hammaste eest saab rohkem raha kui nende pisikeste piimahahammaste eest. Kahjuks minu jaoks jabur põhjus, kuid hambaid ma endale ei saanud ja selgus, et nende teade pole keegi kunagi küsinud, kuid hügieeni pärast ma neid endale ei saaks, kuid pandi topsi sisse ja sain näha ning pilti teha laste jaoks peale oppi. Siis tundsin, et nüüd on kõik, ütlesin veel, et narkoos hakkab mõjuma….

Järgmine hetk ärkasin kui mind sõidutati tagasi palatisse/koridori kus ma enne olin olnud. näidati kohe hambaid topsis ja öeldi, et kõik läks kenasti, ainult et lõigati põske sisse ja tehti üks õmblus. Sellest õmbluse asjast ei saanud uimasena aru, (hiljem kodus avastasin, et mul pole mitte kinni õmmeldud hamba eemaldamisest jäänud auk vaid hoopis põsk seestpoolt). Ma ei tundud valu ja küsisin, kas kindel, et hambad eemaldati? Näidati topsi hammastega.

Küsisin kohe süüa ja sain lõunasöögi. Ainus mida õde ütles, et kuuma toitu ei tohi süüa, seega ootasin, et jahtuks. Pool nägu oli täitsa surnud ja midagi ei tundnud. Sööma hakkates, tegin kõik pudiks kahvliga nagu väikesele lapsele. Lõunasöögi söömine võttis aega 45 minutit keskeltläbi ja vahepeal õde käis mind vaatamas ja naeris, et ma naudin ikka väga oma toitu – muidugi, sest mul polnud kuhugi kiiret. Sain kohe ka kotiga antibiootikumind järgnevaks viieks päevaks ja terve karbi valuvaigisteid. Küsisin, et kuna mul valu pole, kas pean valuvaigisteid võtma? Õde vaatas üllatunult ja ütles, et ei kui valu pole, siis pole mõtet võtta. Ainus mis tegi põrguvalu oli kanüül käes! Seda kahjuks ei eemaldata enne kui haiglast välja saan, sest kui midagi juhtub ja vaja ravimit anda, siis ei pea hakkama uuesti torkima.

Vedelesin terve päeva voodis, kuid kõige harjumatum oli see möll mis ümberrringi käis, ei mingit privaatsust. Kõik kirjad olid üleval, et ei tohi mobiiltelefone olla, kuid kõigil need vahet pidamata helisesid ja üle kogu ruumi, kõigil olid mitu külalist korraga, kaugel sellest kuidas kõike ette kujutasin.
Ajaviiteks olin võtnud kaasa kudumise (õde käis aeg ajalt mind vaatamas ja uuris, kas õhtuks on kampsun valmis), kuid olemin ruumis oli umbne ja akent lahti ei tohtinud teha, sest akendel olid kirjad, et oravad tulevad aknast sisse, seega hoida aknad kinni. Ise mõtlesin, et võibolla mõni narkoosi uimas või suurest hirmust enne oppi hüppab aknast alla.

Vahepeal olin saanud mitu sõnumit sisuga, et kas ma näen välja nagu hamster, või et kuidas supp ja jogurt maitsevad? Noh huumor mulle meeldib 😁 kahjuks pidin saatma pildi mida head ja paremat manustemas olin. Enne koju minekut eemaldati kanüül ja oli selge, et see oli valesti pandud, kogu käsi oli sinine ja kanüüli eemaldades verd purskas kõige otsesemas mõttes. Käsi tõmmati jubeda plaastriga kinni mida ei saanud pärast kuidagi ära!

Õhtul koju minnes oli kõik väga hästi ja külmutatud jogurtit sõin seepärast, et olin seda sügavkülma ostnud suuremal hulgal.

Paar päeva hiljem oli selge, et õmblusniit tuleb välja võtta, sest see kiskus ja tegi öösel põrguvalu ja see oli ka ainus kord kui võtsin valuvaigistit (neljas öö kodus).

Kuidas ma niiti eemaldasin?
See oli omaette akropaatiline tegevus, pintsettidega püüdsin sõlme välja lükata ja kuna see oli väga ebameeldiv protseduur ja kohe ei õnnestunud, siis magasin tunnikese, selle aja sees oli sõlm välja vajunud ja sain kenasti niidi ära tõmmata.

Seega võin öelda, et kui on võimalus lasta üldnarkoosis seda protseduuri teha, siis kindlasti minna seda teed. Stressivabam ja jääb ära see tunne, et koos hambaga eemaldatakse ka silmamuna suure ragina saatel.

Mõnusaid haigla kogemusi!

Kadi

Haigla toit Londonis!

Palju räägitakse viimasel ajal haiglates pakutavatest toitudest. Poolteist nädalat tagasi olin ise Londonis haiglas.

Minu ettekujutus oli, et minnakse söögisaali sööma kindlal kellaajal- ei kõik toodi voodisse.

Hommikul küsisin esimese asjana, mis lõunaks on ja kas lõunasöögiks olen opisaalist tagasi või saavad ehk lõunasöögi portsu hoida mulle.
Proua õde vaatas mind väga kahtlase pilgul ning teatas, et siin ei ole kindlaid kellaaegasid söögikordadel ja kõik tuuakse voodisse.
Uurisin, et kuna reedene päev, siis ilmselt rahvustoit friikartulid ja õlis uputatud kala – proua itsitas ja kiitis minu mõttekäiku takka. Natukese aja pärast naases õde A4 paberiga, kus oli terve hulk erinevaid palasid toiduvalikus – olgem ausad, mulle toodi menüü, mille valikust pidin valima lõunasöögi ja õhtusöögi pluss magustoidu.

Lõunaks võtsin köögiviljad lõhega, õhtuks lasanje ja mõlemil korral magustoiduks jogurti.
Kuidas toit maitses? Teate, ma pole elu sees niivõrd näljane olnud kui sel päeval ja nautisin igat suutäit.

Mind üllatas, et inimesed ümberringi võtsid vaid võileibu või siis ainult joguriti. Uurisin õe käest, et miks inimesed võileibu ainult võtavad või jogurtit? Sain teada, et haigla toit ei pidanud inimestele maitsema, ausalt… ma usun, et paljudel pole isegi kodus selliseid roogasid nagu haiglas pakutakse.
Sellest järeldasin, et inimesed on liiga pirtsakad, kuid olen rahul kuidas minu kui maksumaksja raha vähemalt haiglas toitlustuse osas kasutatakse!

Head isu! 🙂

Kadi 🙂

Luttiga või luttita?

Lutti all pean hetkel silmas seda, mis lapsele suhu pistetakse kui nutab.
Lutt ei ole lahendus nutva lapse mure lahendamiseks.

Miks lapsed väga kaua lutti imevad?
Seda seetõttu, et neile on väikesest peale lutt suhu pandud, et nad maha rahuneksid. Suuremaks saades leiavad nad sellest rahuldust ja oskavad ainult lutti imedes ise ennast maha rahustada. Tegelikult tuleks lasta beebidel vahel ennast tühjaks nutta, siis on elu jälle ilus ning kõik saavad rõõmsalt edasi elada.
Lutti asemel soovitan ma kohe sünnist peale hakkata hoopis kasutama väikest kaisulappi. Kaisulappi soovitan valida nii, et kui poes vastu nägu endale paned ja tunned, et see on väga väga pehme ja mõnus, siis tea, et beebile meeldib ka. Beebi on sinu mini versioon, seega mõtle alati kui midagi soetad, kas tahaksid ise neid asju kasutada.

Miks kaisulapp?
Kaisulappile jääb juurde lapse enda lõhn ja selle lapiga õpib ta ennast ise maha rahustama, seda natukene suus nätsutades või kaisutades. Kui laps on juba harjunud luttiga, kuid nüüd tahaksid teda ümber harjutada kaisulappiga, siis üks lihtne trikk on pisikeste beebide puhul, kui ema toidab rinnaga, siis natukene rinnapiima kaisulappile tilgutada ja see tekitab lõhna mis last maha rahustab. Ilmselt ei pruugi lutist võõrutamine olla väga “valuta” protsess, kuid vanematel peab olema kindel meel ja kannatlikkus.

Miks ma ei poolda lutti on see, et pikas perspektiivis on lutti-lapsed tihedamini hambaarsti kabineti ukse taga järjekorras hammaste hambumuse murega, suus pole piisavalt ruumi uute hammaste kasvamiseks.

Kaisulappi puhul ei tasuks ära unustada, et seda võiks aeg-ajalt pesta, sest nad hakkavad tänu suus lutsutamisele päris jubedalt lõhnama. (kes on kogenud, teab millest räägin).

Kokkuvõttes otsustab siiski iga lapsevanem ise, mis on parim tema lapsele.

Kadi

Babies and Dummies: With or Without?

Under a dummy I classify everything that is put in a baby’s mouth when they cry with a purpose to soothe them. In my opinion, a dummy is not a solution to resolve the baby’s problem.

Q: Why are babies so attached to dummies?
This is only because they have been trained to use the dummy to calm themselves down. When they get older, they find it comforting and can only calm themselves down once they have the dummy in their mouth. In reality, sometimes the baby just needs to cry themselves empty so that they can be happy again.
Instead of a dummy I actually advise to use a small blanket instead as a soother. I advise to choose this blanket in a way so when you put the fabric against your face, it feels very soft and comfy. That’s the way you can ensure that the baby likes it as well. As I keep saying, this baby is your mini version, so always think before buying whether you would use it and whether you like it.

Q: Why a blanket?
Blanket will hold the baby’s scent and in this way baby will learn to calm themselves with it whether by sucking on it or cuddling it. If the baby is used to a dummy, and now you would like the baby to stop using it, then it is a good tip to drop some breast milk (if the baby is still young enough) on the blanket as this scent will calm the baby down. It is not going to be an entirely painless process but the parents have to remain consistent and need to have patience.

Why do I not favour dummies, is because in a longer perspective the children who have used dummies extensively, have found to visit the dentist more often with worries that there is not enough space in the mouth for new teeth to grow. Simple as that, and this is something we want to avoid.

Oh, and before I let you go – in regards to the blanket, please do not forget to wash it from time to time, otherwise it will start smelling quite bad (who has experienced this will know exactly what I’m talking about).

In conclusion, every parent has the option to decide what is the best for his or her child but hopefully I have given you something to think about

Good luck!
Kadi

Blog at WordPress.com.

Up ↑