Violent toddlers

Does the following ring a bell? You are reading a book, playing on the floor or are eating something delicious and then suddenly your child grabs at your face, pulls at your hair, hits or even bites? Of course the first question would be why, how to deal with it, and then – is it something you’ve done wrong because why would otherwise your toddler act like this?

I am just going through this phase with one of the little girls under my care. She pinches and scratches so hard that it sometimes even bleeds. Thanks to this I currently look like I have come back from a very prickly forest, all scratched up.

Actually, all of the above is completely normal and is a part of the growing process. It depends on the child’s age but as soon as it begins, you have to explain that this is not how one should act and that this kind of behaviour will not make them happy. If this happens again, then you have to remain calm and explain it again, and so until your toddler stops with all the hitting, biting, pulling and scratching. If the toddler is old enough to understand your words but does not yet speak, then you can place them at the bottom of the stairs (only if it’s not always used), on a chair or in a corner. If you choose a chair or a corner, then the location has to be somewhere away from the everyday buzz so that the child can have some peace and quiet. And always make sure to use the same location.

For these timeouts, never use their own bedroom or playroom, because the bedroom has to be the child’s fort where they feel good and safe, and not a place associated with negative emotions. And there would be no point to place them in their playroom as their thoughts will wander and they will forget the reason why they’re there. Under no circumstances can the child be placed in a dark bathroom or in any dark closed spaces as children are afraid of the dark and this may cause your child psychological trauma.

How long should the timeout be – this depend on the age. For 1-year-olds it’s 1 minute, 4-year-olds 4 minutes. If the time’s up, go over to your child (make sure you’re on the same eye level) and explain why they have been removed from the game (make it short and clear). After explaining the situation it’s time for hugs and kisses, after which you both can continue the day in a cheerful way (do not be angry or snappy with the child).

Also, do not leave the child in the timeout corner for longer than stated times. And if the child has a teddy bear, a favourite blankie or whatever special toy that they love, then let them bring it to their timeout space. This should never be taken away as punishment!

If the toddler repeats this again, then go through the same procedure stated above and do not forget that you will need patience – do not raise your voice, pull at their hair, slap them or anything physical, and also do not make remarks like ‘Are you happy now? How many times do I have to put you in a corner?!’

It is also no excuse for you to laugh off your toddler’s violent behaviour, thinking that they’re just a child. If you laugh it off, the toddler will consider this as acceptable and they will continue with the same behaviour even when they grow up.

Let’s raise our children with love and care,

Kadi

Vägivaldne väikelaps

Kas tuleb tuttav ette, et loete raamatut, mängite põrandal või sööte parasjagu, kui äkki krabab laps sinu näost, sakutab sind kahe käega juustest, lööb või koguni hammustab? Muidugi tekib kohe küsimus, et miks ta seda teeb, kas sellest on võimalik kuidagi vabaneda, tekib kohe ka küsimus, mida oled teinud valesti, et väikelaps sedasi käitub?

Olen ühe pisipiigaga just sellist kasvuetappi läbimas. Tema lihtsalt näpistab/küünistab nii, et veri väljas. Hetkel ma näengi tänu sellele välja nagu oleks metsas seenel käinud ja nägu on kriimu peas.

Tegelikult kõik ülalnimetatu on täiesti normaalne ja üks kasvu etapp. Oleneb kui vana on laps, aga koheselt tuleb alati rääkida, et ei tohi teha ja selline käitumine ei tee sind õnnelikuks.
Kui sama kordub kohe uuesti, siis pead jääma rahulikuks ja seletama uuesti, seni kuni väikelaps lõpetab löömise, hammustamise, küünistamise, näpistamise. Kui väikelaps on piisavalt vana ja saab kõigest aru aga veel ei räägi, siis võib kasutada näiteks halva käitumise korral aeg maha treppi (kasuta treppi, mis ei ole pidevalt läbitav), tooli või nurka. Kui valid nurga või tooli, siis peaks olema asukoht selline, kus laps ei oleks teiste tegemiste keskmes vaid rahulik nurk. Kasuta alati sama treppi, nurka või tooli.

Ära mitte kunagi pane last voodisse, magamis- või mängutuppa, sest magamistuba peab olema lapse kindlus ja hea tunde koht mitte karistuseks. Mängutuppa ei tasu seepärast saata, et tema mõtted rändavad siis mänguasjadele ja ununeb põhjus miks ta eraldi teistest peab olema. Mitte mingil juhul ei tohi last panna pimedasse vannituppa või wc-sse, lapsed kardavad pimedat ja selliselt sa hoopis tekitad suurema psühholoogilise trauma lapsele.

Kui kauaks peaks trepil/toolil/nurgas olema – olenevalt lapse vanusest kui on 1a siis üks minut, kui on 4 aastane, siis 4 minutit. Kui aeg on täis saanud, siis mine lapse juurde (samale kõrgusele) ja seleta, miks ta eraldati mängust, (seleta lühidalt ja selgelt põhjus). Kui oled ära seletanud, siis musid ja suured kallistused ning päev läheb rõõmsalt edasi (ei tohi jääda vimma pidama ja tusatsema lapsega).

Ära jäta last pikemalt nurka kui tema vanusest tulenevalt ette nähtud. Kui lapsel on oma kaisukaru, kaisulapp või mis iganes nö tema see eriline mänguasi, siis anna see talle rahunemiseks nurka kaasa, seda ei tohi lisakaristuseks ära võtta!

Kui väikelaps kordab oma mitte aktsepteeritavat käitumist, siis tuleb kogu ülaltoodud protseduuri uuesti korrata, kuid siinkohal ei tasu ära unustada, et sul peab olema kannatlikkust, ei tohi häält tõsta, tutistada, laksu anda või mida iganes veel teha, samuti ei tohi tänitada kui oled korduvalt nurka pannud, näiteks :” noh kas oled rahul, sa ei oska käituda, pean jälle su nurka/trepile/toolile panema!!!!”.

Mitte mingisugune vabandus ega õigustus lapse ebameeldivale käitumisele ei tohi olla see, et ta on alle väike. Kui sa reageerid naerdes sellele, et laps kedagi lööb või hammustab, siis ta arvab, et see ongi väga normaalne ja ta teeb kõike seda ka suuremaks kasvades.

Head lapsed, need kasvavad vitsata!

Blog at WordPress.com.

Up ↑