Does your home look like an aftermath of a blender used without a lid?

More often I’ve seen homes where toys, drawing necessities and DIY supplies have taken over not only the child’s room, but the whole apartment or the house.

First, it makes parents extremely anxious as they can’t even see the floor, so it’s easy to take a fall and sprain an ankle. Second, children have no idea where their toys are, and if they want to colour their favourite colouring book, pencils will be scattered all over the place.

I often tell parents that the solution is very simple, but in most cases the task feels overwhelming. Well, some have an option to ask me for help, to finish the big task that really needs to get done.

Here are couple of points to follow, to avoid that blender-thing happening to your place:

1. Have a designated box for toys – or if you have a shelf, then you can keep things organised with labelled boxes.

2. Have a separate box for toys and DIY assignments. Throw away any broken pencils or papers that can’t be used any longer.

3. Don’t keep broken toys, otherwise soon enough your child’s room will be a graveyard for broken toys.

4. Limit the amount of toys your child has and every few weeks exchange the least played toys with something that has been hidden under the pile.

5. Make sure toys are age-appropriate and put away toys they’ve outgrown. There’s no point giving a year-old a toy car with a remote control, or any kind of moving toys, as these are not age-appropriate – your child won’t know how to fully enjoy playing with these. In worst case they may even get scared.

6. If toys are brought as gifts, then it would be best to have the child play with them one by one over time, and not all at the same time. I greatly respect gift-givers who instead of bringing ‘something’ actually ask what’d be the best, or if perhaps the family would prefer a gift card instead. In the UK more and more people actually gift Amazon gift cards (and then families can buy what they think would be the best).

7. What to do with gifted toys children never play with, or have no interest in? I’d advise to have a designated box for these, as these are good to gift forward. You may think it’s not proper, but throwing these away would only create more rubbish.

8. Don’t keep too many toys at the child’s reach (10-15 toys is enough), as otherwise it’s easier for the space to become messy and no one can finish one game properly.

9. When finishing a game, make it into a habit to place all toys away before starting another one.

10. I have a practice with children, that before lunch all the toys must be collected and placed away, as then it’s good to start a new game after lunch nap. Before dinner we also save some time for gathering toys, so that the space will be clear in the morning. The trick is to implement this as early as possible and start clearing the space with them. You can’t expect them to start putting away toys on their own – be a role model.

11. For the child to play independently, they need to be taught how to do so. So play with them to encourage creativity and imagination.

12. In my opinion, the best toys for every household are: wooden blocks, Lego (size depends on the child’s age), toy animals and small cars.

13. Make a mini-library for the child, which holds age-appropriate books (these should be educational and also interesting for you and for the child). Books can come with a pretty hefty price tag, so instead you could take the child to the library every week or so.

NB! Photo is illustrative and is from the Internet.

Happy organising,



I’m sending you my warmest greetings from Ibiza!

I posted something to Instagram yesterday (kadiandbabies), to which I got many questions asking if it’s really a good idea to go to Ibiza with children? Then I got some more questions about how it is over there, isn’t the island mostly for party-goers etc.

Thanks to my job I travel a lot and get to visit the best places in the world. At the moment I’ve been in Ibiza for about a week – the family I work for rented a villa for the holidays. It’s a very nice place, and so peaceful that it reminds me of my grandmother’s countryside cottage.

Like with any country or island, there’s always some kind of an image that pops to your mind, and Ibiza is no different. Mention the name of it, and most know it’s the island of crazy parties, women wearing almost nothing but high heels, and endless yards filled with men looking to fill their nights with pleasure. And as I managed to fit all that into once sentence, that’s all I’m going to say.

Yesterday I got a couple hours of free time to have a stroll around the city. I wasn’t too impressed if I’m being honest, especially as it is an island who earns its keep through tourism. The city was completely packed, although it was only Wednesday.

But you can find outside restaurants at every corner, and during my stroll these were filled with mostly families. I decided against doing the same, with my last trip to Spain illustrated with food poisoning. However, I did grab some ice cream which sounded like the safest bet. There is much to discover, and Ibiza also has lots of museums. So if I get another second off somewhere in-between, I’ll go pay these a visit and will share what I discovered.

Getting home was the only problem I had, as taxi drivers are used to going from hotel to a hotel, but very few are willing to go to the villas that are up in the mountains. So there I found myself, explaining to the 6th taxi driver of my problem, as no one else was willing to take me up there although I had the exact coordinates and a map on my phone. And as Ibiza doesn’t have any taxi apps, you have to find the taxi spot somewhere in the city. Luckily for me, the 6th taxi driver was a local who knew where to go and how. But even then I still had to find the correct villa all by myself.

So there’s no surprise that my feet were burning by the time I got home.

Some things I greatly appreciate during my current trip is that the house has a team who takes care of everything. Team who makes sure my clothes are all clean and ironed, and the chefs who ensure my tummy is full of only the best.

As I didn’t dine outside that evening, I loved the considerateness of the house team who had left me some Thai food in the fridge… what else can one wish for when exhausted and hungry.

So whoever wishes to go to Ibiza for the holidays, feel free to go – it’s not as bad as it sounds or people make it out to be.


Itaalia reis

Kes on juba varasemalt lugenud blogi või postitusi Kadi ja Beebid facebooki lehel teavad, et reisin peredega kaasas.

Eile varahommikul Londonis lennujaamas kohtusin perega, et lennata Itaaliasse. Pildid selle loo juures on minu enda tehtud ja Como järv on imeline, kuid räägin sellest kuidas meie reis läks.

Kohvrid ära antud suundusime äriklassi lounge-i. Suurema lapse (peaaegu kolmene) jälgin, et ta alati hommikusöögi sööks, sest pärast on asjad hullud ning seda saab täiesti vältida. Apelsinimahl ja kaks rosinarulli ning pool sarvesaia söödud oli aeg suunduda meie väravasse.

Saime ilusti ennast oma kohtadele lennukis istuma kui mulle ulatati pisipiiga (kaheksa kuune), kellel oli väsimus võimust võtnud. Kuna reisisime äriklassis oli meil piisavalt ruumi. Koht meie kõrval oli tühi, kuid vahekäigu pool istus keskealine meesterahvas. Olgu siin kohal ära märgitud, et lapse nutu peal saatis ta minu suunas väga pahaseid pilke, kuid samas kui laps hakkas uinuma hakkas meesterahvas oma sõrmi nipsutama ning piigal olid silma kohe suured. Lõpuks piiga uinus ja siis soovis ema, et annaksin magava lapsel talle ning tegeleksin suuremaga.

Ema istekoha taga oli tühi koht ja palus, et ma istuks sinna ning tegeleksin suurema lapsega. Mul pole kunagi olnud probleemi tegevuste leiutamiseks reisimise ajal. Suur värviraamat ja pinal pliiatsitega on hea ajaviide mida koos teha. Taas oli meie kõrval tühi koht ja aknaalusel kohal istus üle keskea proua. Hakkasime värviraamatut värvima ning vaikselt lobisema piigaga (ta teab, et reisi ajal peab austama teiste rahu ning sosinal räägime). Kuna kahe istme vahel oli laud pandud ja pool sellest lauast olime enda alla võtnud ei paistnud minu silmis probleem, küll aga ei olnud sama meelt akna all istuv proua. Äkki lajatas ta oma ajalehe keset meie värviraamatut! Mis seal ikka tõstsin ajalehe kenasti vabale pinnale laual, mille peale proua närv ütles üles ja küsis, et kus on teie ametlik istekoht? Mina, et piiga oma on teie ees kus ema beebiga on kõrvalistmel. Selle peale läks hääletoon pagaseks ja küsis, et kus on minu ametlik istekoht mille peale laste ema pööras ringi ja ütles koha numbri. Proua kargas püsti, haaras kogu oma kraami ja suundus minu kohale istuma tehes sinna juurde hulgaliselt grimasse ja loopides oma asju. Piiga uuris, et mis juhtus, miks naisterahvas enam meie kõrval ei tahtnud istuda? Seletasin, et vahest on nii, et oled väsinud ja kuri ning siis on justkui kõik sinu halvas tujus süüdi, aga loodetavasti saab ta puhata.

Hakkati serveerima hommikusööki ja mul juba oli halb eelaimdus kui andsin pisikese emale sülle. Ema istus täpselt vahekäigu juures istmel. Muidugi tuli stjuuardess, kes kummardus ema juurde ja valjuhäälselt hakkas küsima mida ta soovib hommkusöögiks ja juua. Järgmisel hetkel pisipiiga röökis!

Olen aus, ma tundisin sisimas kuidas kops läks üle maksa ning ma tahtsin küsida, kas see on mingi nali? Sa näed, et beebi magab ja sul ei liigu mitte üks närv kui oled lapse üles ajanud…. me ei ole ilmselt esimesed ega viimased inimesed kes lastega lendavad ja oleks tore kui meeskond oleks lastega perede osas arusaajamad ning natukene empaatiavõimet oleks suureks plussiks.

Nüüd oli mul kaks last ja suuremale püüdsin tellitud hommikusööki anda, ise sain vaba käega oma hommikuse kohvi ära juua.

Tõusin pisipiigaga püsti kui tundis, kuidas ta hakkas imelikult keha hoidma (ma tean mida see tähendab juba varasemast) sain käe alla ning jõudsin emale öelda, et anna mulle kiiresti muslin, kuid tema reageerimine polnud nii kiire kui minul, kuid saime osa piimaoksest siiski muslin linasse. Lennuki pôrand sai vaid kergeid täppe ning kaasreisijad jäid puutumata.
Stjuuardessid ei suutnud oma pahameelt väga varjata, kuid see oli mu kõige väiksem probleem, nüüd oli vaja see pisike puhtaks teha ning panin uuesti talle selga tuduriided.
Kuni hotellini läks kõik kenasti ning lapsed pidasid kogu reisi hästi vastu.

Kuidas möödus esimene öö?
Suurem piiga magas kenasti, kuid väiksem oli iga tunni tagant üleval, lisaks sain veel ühe okseralli temaga ning varahommikul otsustas ta hoopis jutustada ning uuesti magama jäämine võttis aega üle tunni. Kohaliku aja järgi kell seitse olid mõlemad üleval ning päev võis jälle alata.

Miks ma seda siia kirjutan täna, sest tihti arvatakse, et lastega reisimine on lust ja lillepidu, kuid kõik sõltub sellest kuidas sa ennast vaimselt oled ette valmistanud.
Ülaltoodu ei ole mitte sugugi ei esimene ega ka ilmselt mitte viimane kord kus tuleb okse- ja kaka rallit ning vihaseid pilke ning asjade pildumisi.

Äriklassis reisimine ei taga seda, et tegemist oleks lastevaba tsooniga, vähemalt meie reisime äriklassis lastega, kui lennufirmad teeksid lastevaba tsooni lennukis, siis uskuge mind, need müüdaks välja esimesena!

Stressivaba reisimist,

Kas sinu kodu näeb välja nagu blender mida kasutades on unustatud kaas peale panna?

Ühe enam on hakkanud mulle silma kodusid külastades, kuidas laste mänguasjad, joonistustarbed ja meisterdamise vahendid on vallutanud mitte ainult laste enda toa vaid koguni kogu maja või korteri.

Esiteks tunnevad vanemad ennast sellises kodus äärmiselt ebamugavalt, sest põranda pinda pole näha ja iial ei või teada millal ennast mõne asja otsa lühi- või pikaajaliselt vigaseks astud/kukud. Teiseks ei tea lapsed kus on nende mänguasjad või kui tekib mõte värviraamatut värvida, siis pole võimalik leida tervet komplekti pliiatseid, sest kõik on kuskil mänguasjadega segamini ja organiseerimata.

Tihtipeale pakun vanematele, et lahendus on tegelikult väga lihtne sellises olukorras, kuid tihti tundub see liiga suure tööna, siis ühe võimalusena on kutsuda mind appi ja see suur töö koos ära teha.

Toon välja lihtsad punktid mida järgides väldid kaaneta blenderi kasutamise efekti oma kodus:

1. Tee mänguasjadele eraldi kast või kui on riiulid, siis pane karbid kuhu kleebid peale pildid kuhu mingi mänguasi läheb.

2. Tee eraldi karbid joonistustarvete ja meisterdamise asjade jaoks. Ära hoia alles katkiseid pliiatseid ja soditud või kasutuskõlbmatuid pabereid.

3. Ära hoia katkiseid mänguasju alles, see on prügi mille alles hoidmisel muutub lapse tuba ja halvimal juhul kogu elamine katkiste mänguasjade surnuaiaks.

4. Piira mänguasjade arvu ning iga paari nädala tagant vaheta kõige vähem rakendust leidnud mänguasjad peidus olnute vastu välja.

5. Jälgi, et lapse mänguasjad oleksid eakohased ja kui laps on beebimänguasjadest välja kasvanud, siis võid need ära panna. Samuti ei tasuks aastasele lapsele näiteks puldiga autot või liikuvaid mänguasju anda, sest need ei ole eakohased ja väikelaps ei oska nendest rõõmu tunda, halvimal juhul hoopis kardavad neid.

6. Kui tuuakse kingitusi lapsele, siis kõige lihtsam on anda neid kätte ükshaaval mitte korraga ja minu silmis on eriti kõrgelt hinnatud need kingituste toojad kes enne “lihtsalt millegi” toomist küsivad üle mida tuua ja kas sobib ehk kinkekaart paremini. Inglismaal on hakkanud üha enam levima näiteks Amazoni kinkekaardid (veebipood kus saab osta mida hing ihkab).

7. Mida teha nende kingitud mänguasjadega mis on teie perekonnas välistatud või lapse huvi selle osas kaob suure tõenäosusega peale pakendi avamist- tee kodus üks kast kus hoiad selliseid kingitusi mida on hea edasi kinkida. Tundub, et see poleks viisakas, kuid nii väldid prügi teket mänguasjade näitel mis teile ei sobi.

8. Ära hoia liiga palju mänguasju lapse vaateväljas (10-15 asjas on rohkem kui küll), sest nii on segadus lihtne tekkima ning keegi ei suuda enam ühte mängu korralikult mängida.

9. Ühe mängu lõppedes korjake mänguasjad kokku enne kui alustate uut mängu.

10. Praktiseerin lastega kes on kodus, et enne lõunasööki tuleb mänguasjad kokku korjata, sest kui lõunaunest ärgatakse on hea alustada uut mängu korras toas. Enne õhtusööki on samuti aeg mänguasjade kokku korjamisele, et hommikul ärgates oleks korras tuba. Üks trikk on see, et juba pisikesest peale korista koos lapsega, ära eelda, et ta hakkab ise oma asju lihtsalt kokku korjama – ole eeskuju.

11. Selleks, et laps oskaks paari aastaselt iseseisvalt mänguasjadega mängida tuleb teda pisikesest peale õpetada, ehk koos mängida ja arendada lapse kujutlusvõimet.

12. Minu silmis parimad mänguasjad mis võiks olla igas majapidamised: Puidust klotsid, legod (olenevalt vanusest erinevate suurustega legod), erinevad mänguloomad ja pisikesed autod.

13. Tee lapsele pisike raamatukogu, kus on eakohased raamatud mis arendavad ja on huvitavad nii sulle kui lapsele lugeda. Raamatud on päris krõbeda hinnaga, seega käi lapsega iganädalaselt raamatukogus.

NB! Pilt on illustreeriv pärineb internetist.

Mõnusat organiseerimist,

Blog at

Up ↑