Itaalia reis

Kes on juba varasemalt lugenud blogi või postitusi Kadi ja Beebid facebooki lehel teavad, et reisin peredega kaasas.

Eile varahommikul Londonis lennujaamas kohtusin perega, et lennata Itaaliasse. Pildid selle loo juures on minu enda tehtud ja Como järv on imeline, kuid räägin sellest kuidas meie reis läks.

Kohvrid ära antud suundusime äriklassi lounge-i. Suurema lapse (peaaegu kolmene) jälgin, et ta alati hommikusöögi sööks, sest pärast on asjad hullud ning seda saab täiesti vältida. Apelsinimahl ja kaks rosinarulli ning pool sarvesaia söödud oli aeg suunduda meie väravasse.

Saime ilusti ennast oma kohtadele lennukis istuma kui mulle ulatati pisipiiga (kaheksa kuune), kellel oli väsimus võimust võtnud. Kuna reisisime äriklassis oli meil piisavalt ruumi. Koht meie kõrval oli tühi, kuid vahekäigu pool istus keskealine meesterahvas. Olgu siin kohal ära märgitud, et lapse nutu peal saatis ta minu suunas väga pahaseid pilke, kuid samas kui laps hakkas uinuma hakkas meesterahvas oma sõrmi nipsutama ning piigal olid silma kohe suured. Lõpuks piiga uinus ja siis soovis ema, et annaksin magava lapsel talle ning tegeleksin suuremaga.

Ema istekoha taga oli tühi koht ja palus, et ma istuks sinna ning tegeleksin suurema lapsega. Mul pole kunagi olnud probleemi tegevuste leiutamiseks reisimise ajal. Suur värviraamat ja pinal pliiatsitega on hea ajaviide mida koos teha. Taas oli meie kõrval tühi koht ja aknaalusel kohal istus üle keskea proua. Hakkasime värviraamatut värvima ning vaikselt lobisema piigaga (ta teab, et reisi ajal peab austama teiste rahu ning sosinal räägime). Kuna kahe istme vahel oli laud pandud ja pool sellest lauast olime enda alla võtnud ei paistnud minu silmis probleem, küll aga ei olnud sama meelt akna all istuv proua. Äkki lajatas ta oma ajalehe keset meie värviraamatut! Mis seal ikka tõstsin ajalehe kenasti vabale pinnale laual, mille peale proua närv ütles üles ja küsis, et kus on teie ametlik istekoht? Mina, et piiga oma on teie ees kus ema beebiga on kõrvalistmel. Selle peale läks hääletoon pagaseks ja küsis, et kus on minu ametlik istekoht mille peale laste ema pööras ringi ja ütles koha numbri. Proua kargas püsti, haaras kogu oma kraami ja suundus minu kohale istuma tehes sinna juurde hulgaliselt grimasse ja loopides oma asju. Piiga uuris, et mis juhtus, miks naisterahvas enam meie kõrval ei tahtnud istuda? Seletasin, et vahest on nii, et oled väsinud ja kuri ning siis on justkui kõik sinu halvas tujus süüdi, aga loodetavasti saab ta puhata.

Hakkati serveerima hommikusööki ja mul juba oli halb eelaimdus kui andsin pisikese emale sülle. Ema istus täpselt vahekäigu juures istmel. Muidugi tuli stjuuardess, kes kummardus ema juurde ja valjuhäälselt hakkas küsima mida ta soovib hommkusöögiks ja juua. Järgmisel hetkel pisipiiga röökis!

Olen aus, ma tundisin sisimas kuidas kops läks üle maksa ning ma tahtsin küsida, kas see on mingi nali? Sa näed, et beebi magab ja sul ei liigu mitte üks närv kui oled lapse üles ajanud…. me ei ole ilmselt esimesed ega viimased inimesed kes lastega lendavad ja oleks tore kui meeskond oleks lastega perede osas arusaajamad ning natukene empaatiavõimet oleks suureks plussiks.

Nüüd oli mul kaks last ja suuremale püüdsin tellitud hommikusööki anda, ise sain vaba käega oma hommikuse kohvi ära juua.

Tõusin pisipiigaga püsti kui tundis, kuidas ta hakkas imelikult keha hoidma (ma tean mida see tähendab juba varasemast) sain käe alla ning jõudsin emale öelda, et anna mulle kiiresti muslin, kuid tema reageerimine polnud nii kiire kui minul, kuid saime osa piimaoksest siiski muslin linasse. Lennuki pôrand sai vaid kergeid täppe ning kaasreisijad jäid puutumata.
Stjuuardessid ei suutnud oma pahameelt väga varjata, kuid see oli mu kõige väiksem probleem, nüüd oli vaja see pisike puhtaks teha ning panin uuesti talle selga tuduriided.
Kuni hotellini läks kõik kenasti ning lapsed pidasid kogu reisi hästi vastu.

Kuidas möödus esimene öö?
Suurem piiga magas kenasti, kuid väiksem oli iga tunni tagant üleval, lisaks sain veel ühe okseralli temaga ning varahommikul otsustas ta hoopis jutustada ning uuesti magama jäämine võttis aega üle tunni. Kohaliku aja järgi kell seitse olid mõlemad üleval ning päev võis jälle alata.

Miks ma seda siia kirjutan täna, sest tihti arvatakse, et lastega reisimine on lust ja lillepidu, kuid kõik sõltub sellest kuidas sa ennast vaimselt oled ette valmistanud.
Ülaltoodu ei ole mitte sugugi ei esimene ega ka ilmselt mitte viimane kord kus tuleb okse- ja kaka rallit ning vihaseid pilke ning asjade pildumisi.

Äriklassis reisimine ei taga seda, et tegemist oleks lastevaba tsooniga, vähemalt meie reisime äriklassis lastega, kui lennufirmad teeksid lastevaba tsooni lennukis, siis uskuge mind, need müüdaks välja esimesena!

Stressivaba reisimist,
Kadi

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: