Olen alati olnud maksimalist ja nii sai ka pikalt kaalutud ja otsitud fotograafi kellega koost\u00f6\u00f6st v\u00f5iks s\u00fcndida Kadi ja beebid lehele tarbeks fotod. M\u00f5ni aeg tagasi n\u00e4gin \u00fche tuttava pulmapilte facebookis ja kirjutasin neid pildistanud fotograafile.<\/p>\n\n\n\n
Peale pooleteise kuulist suhtlust j\u00f5udsime \u00fchisele ideele fotograaf Anneli Leinemann-iga. R\u00e4\u00e4kisin oma ideest, et sooviks kenasid fotosid oma lehe tarbeks ja ilmselt v\u00f5iks teha pilte koos massaa\u017einukkudega.<\/p>\n\n\n\n
Minu suurim mure oli see, et ma pole kunagi sedasi fotograafi juures k\u00e4inud ja enesekindus kaamera ees null. Siis pakkus aga Anneli, et \u201ckuule, sa minu kaksikuid ei tahaks?\u201d Mul hakkas s\u00fcda kiiremini l\u00f6\u00f6ma ja silmad hakkasid teisepool arvutiekraani kilama \u201cJah, muidugi tahan\u201d oli minu kiire vastus. T\u00f6\u00f6tades laste- ja peredega tean ma v\u00e4ga h\u00e4sti, et \u00fcks asi on see, kui sa plaanid midagi ja paned paiks, teine asi on see mis siis tegelikult juhtub. Nii l\u00e4ks ka meil, et algselt kokku lepitud ajaks olid piigad t\u00f5bised ja taevaluugid oli lahti ning vihmal ei paistnud l\u00f5ppu. Panime siis paika, et tulgu v\u00f5i boamadusid taevast, pildistamise teeme viienda septembri \u00f5htul.<\/p>\n\n\n\n
Kohe liikusid m\u00f5tted, et panen selga rohelise kleidi, \u00f5nneks oli mul nii palju ikka m\u00f5istust, et k\u00fcsida Annelilt mis v\u00e4rvi riideid v\u00f5iks kanda? Vastuseks sain, et \u00fcksk\u00f5ik mis v\u00e4rvi ainult mitte rohelist, sest tegemist on v\u00e4lipildistamisega ja roheline peegeldab n\u00e4kku ja muru on roheline\u2026 et k\u00f5ik v\u00e4rvid peale rohelise sobivad.<\/p>\n\n\n\n
Eestis k\u00e4ies on alati kuidagi kiire, siis ei j\u00f5udnud ei meiki ega soengut lasta teha. Hommikul pesin juuksed ja pealel\u00f5unal k\u00e4isin juuksuris juukseotsi l\u00f5ikamas. Saime Kadrioru pargis kokku ja see energia mis Annelist kiirgas oli meeletult m\u00f5nus, siiras ja soe. Ta pakkis oma kaamera lahti ning objektiiv oli nagu hakkas metsas loomi pildistama. Minul oli muidugi n\u00e4rv sees, s\u00fcda l\u00f5i ikka v\u00e4ga kiirelt. Anneli meenutas oma olekult ja h\u00e4\u00e4lelt mulle Liisi Koiksonit, kes on minu jaoks v\u00e4ga s\u00fcmpaatne ja tasakaalukas inimene.<\/p>\n\n\n\n
Hakkasime pargis ring jalutama ja Anneli hakkas kl\u00f5psima pilte, et saada valgust paika (nii ta v\u00e4hemalt \u00fctles mulle). Vahepeal n\u00e4itas kaamerast pilte ja mul oli nii hea meel, et kallistasin teda\u2026. ta pani mind piltidel elama, kuigi \u00fctles, et tema ei teinud midagi, et selline ma olengi.<\/p>\n\n\n\n
Esimesed pildid sain juba k\u00e4tte ja need on Kadi ja beebid profiilifoto ning kaanepilt. Kindlasti jagan siin ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud pilte kui need saabuvad. Pisikesed kaksikud Nora ja Lenna, kes tavaliselt pidavat laskma pisarajoad- ja kisapaelad valla, leidsid hoopis, et minuga on p\u00e4ris l\u00f5bus ja oi oi kui palju mul oli juukseid mida krabada ja hambaid suus mille ehtsust kontrollida!<\/p>\n\n\n\n
Suur ait\u00e4hh Anneli ja sinu super toredale perele, kes kogu selle s\u00fcgisese \u00f5htu vastu pidasid!<\/p>\n\n\n\n