Hommik Algas nii kuidas jumal juhatas, see v\u00f5is olla 4:40 v\u00f5i parimatel p\u00e4evadel isegi 6:40 (seda viimast v\u00f5is kolme kuu jooksul \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel kokku arvutada). Kui muidu v\u00f5tab lastel \u00e4rkamine (nagu meil k\u00f5igil ilmselt) aega, siis tema puhul oli hoopis teisiti. Kui n\u00e4gin kaamerast ja monitorilt (s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid l\u00e4ksid \u00fcle saja), et laps juba t\u00f5useb \u00fcles, siis pidin p\u00fcsti h\u00fcppama, et j\u00f5uda tuppa enne kui tema reaktiivi kombel voodist v\u00e4lja lendab ja vastu ust pr\u00f5mmima hakkab (uks oli keeratava lingiga ja seda ta lahti ei suutnud keertata, samuti olid aknad kinni lastud ekstra kruvidega, et laps neid lahti teha ei saaks mitte mingil moel). K\u00f5igepealt tuli \u00f6ine m\u00e4he vahetada (kes teab milline m\u00f5ju on kangetel ravimitel v\u00e4ljaheite l\u00f5hnale, siis teinekord v\u00f5ib see silmist pisarav v\u00e4lja kiskuda ja seda ilma liialdamata). Kui p\u00e4evased riided seljas l\u00e4ksime alla korrusele m\u00e4ngutuppa vahel j\u00e4ime ka tema tuppa ja panin telefonist tema lemmiklaule mida kuulas pannes pea mulle s\u00fclle kui p\u00f5randal istusin. Tol hetkel oli tema lemmikuks laulud multifilimist Moana (kui panna youtube Moana songs otsingusse tulevad k\u00f5ik lood v\u00e4lja ja need on v\u00e4ga head) ja Trolls Holiday multikast laul \u201cLove Train\u201d. Muusikat ta t\u00f5siselt armastas ja kui panid temale meelep\u00e4rased lood, siis istus\/oli pikali v\u00f5i tantsin lugude j\u00e4rgi. Kell seitse oli ravimite ja hommikus\u00f6\u00f6gi aeg. Selleks ajaks oli \u00fcles \u00e4rganud ka noorem laps kes sai \u201clock down\u201d ajal kaheseks. Kui algul ajasin n\u00e4puga j\u00e4rge millist ravimit kui palju, mis kell ja mis p\u00e4evadel, siis v\u00f5in endale \u00f5lale patsutada, et kuuga oli mul k\u00f5ik selge ja k\u00e4e sisse harjunud. Erivajadusega lapsel oli diagnoositud epilepsia, n\u00f5rgad lihased (temast saaks ideaalne kondiv\u00e4\u00e4naja kui keegi n\u00e4eks kuidas ta endal riideid seljas \u00e4ra v\u00f5tab), k\u00f5ne v\u00e4ga v\u00e4hene tema ea kohta ja veel terve rida muid probleeme mida nelja aastasel diagnoosida ei saa. Minu silmis ei m\u00e4ngi mingit rolli millised on diagnoosid kuni ma suudan lapsega \u00fchise keele leida ja olla kindel, et me teeme asju mis teevad lapse \u00f5nnelikumaks.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks hea asi UK-s on n\u00e4iteks see, et koolid peavad v\u00f5tma erivajadusega lapsi igal aastal teatud hulga. Muidugi t\u00e4hendab see seda, et lapsel peab olema eraldi tugiisik kes k\u00f5iges aitab ja toetab (konkreetse lapse puhul paneks \u00f5petaja ameti maha juba peale esimest tundi ja saaks eluaegse trauma sellest kogemusest).<\/p>\n\n\n\n
Natukene sellest kuidas kodused toimetused v\u00e4lja n\u00e4evad. Kui mina t\u00fchjendasin n\u00f5udepesumasinat, siis tema oli juba hakanud sahtleid t\u00fchjendama ja lemmikuks oli tal puulusikas millega said lusika ulatus kaugusel olevad isikud p\u00e4ris tihti obaduse vastu s\u00e4\u00e4ri. S\u00f6\u00f6gikorrad n\u00e4gin v\u00e4lja sellised kus p\u00fc\u00fcdsin meeleheidlikult lapsele selgeks teha, et s\u00fc\u00fcakse kahvli v\u00f5i lusikaga \u2013 tema armastas k\u00f5ike k\u00e4tega s\u00fc\u00fca ka jogurtit. Vahel saatis mind siiski ka edu ja j\u00f5udsime kaubale s\u00f6\u00f6giriistade kasutamise osas, kuid kui hetkeks p\u00f6\u00f6rasin pilgu olid k\u00e4ed uuesti taldrikus. Kord sai lapsel kannatus minuga otsa ja v\u00e4\u00e4nas t\u00e4iesti korraliku tugeva kahvli k\u00f5veraks sekunditega, tema kahjuks polnud see viimane majapidamises. \u00d5ue minek v\u00f5is temaga kujuneda tragikoomiliseks, palusin panna jalga sokid ja jalatsid, minnes ise k\u00f6\u00f6ki veepudelit t\u00e4itma. Tagasi j\u00f5udes k\u00f5igest m\u00f5ni minut hiljem seisis koridoris porgandpaljas laps ja riideid enam selga panna ei tahtnud. Nuta v\u00f5i naera, aga tal oli j\u00f5udu rohkem kui m\u00f5nel k\u00fcmne aastasel! Siis tuli teda motiveerida \u00f5ue minema n\u00e4iteks sellega, et l\u00e4heme eeslite juurde (naabritel olid kaks eeslit, keda laps sai rohu v\u00f5i porganditega s\u00f6\u00f6ta), otsime metsast m\u00f5ne suurema puuroika, l\u00e4heme lium\u00e4ele maja juures pargis v\u00f5i kasvuhoonesse tomateid ja piparm\u00fcnti kastma (vee vastu oli tal eriline n\u00f5rkus) vahel \u00fctles ise mida ja kus teha tahab. \u00d5ues k\u00e4imised olid kergelt \u00f6eldes ettearvamatud, sest tema lemmikuks oli t\u00f6\u00f6riistad just suured labidad, harjad, rehad (laste omadis pakkusin, kuid need j\u00e4ttis alati k\u00f5rvale). Esimesel kuul maamajas oli tema lemmikuks mullahunnikust alla laskmine, mullas kaevamine ja loopimine, see \u00f5nn oli k\u00fcll \u00fc\u00fcrike, sest aednik ajas herne peenarde jaoks hunniku laiali, kuid see ei t\u00e4hendanud, et peenardes poleks saanud kaevata. Ma parem sellest ei r\u00e4\u00e4gi millised lapsed peale igan mullahunnikus p\u00fcherdamist v\u00e4lja n\u00e4gid, aga minu jaoks oli oluline, et neil oli tore! Pesumasina olemasolust oli teadlik ja tegelikult kui j\u00e4tsime kombekad koridori rippuma oli j\u00e4rgmisel hommikul tuli lihtsalt harjaga kuivanud pori \u00e4ra p\u00fchkida ja taas sai v\u00e4lja minna. Maal elamise r\u00f5\u00f5mud, pole vaja lapsi \u00fcles vuntsida igal hommikul nagu oleks p\u00fchap\u00e4evane kirikusse minek (linnas peab esinduslik v\u00e4lja n\u00e4gema iga p\u00e4ev, muidu vaadatakse su peale viltu, et kas sul pole aega laste kombekaid pesta).<\/p>\n\n\n\n
Kolme kuu sisse mahtus aastaaegade vahetumine ja kevadest sai suvi. Jah, mul oli hea meel, et riideid pidi lastele selga panema minimaalselt ja igap\u00e4evane v\u00f5itlus m\u00fctsi peas hoidmise v\u00f5i jalatsite jalga j\u00e4tmisega oli l\u00e4bi. K\u00f5igil lastel on vist lemmikjalatsid kummikud ja seda ka s\u00fcda suvel 35 kraadise kuumusega. Kasvuhoone juurde panime \u00fcles laste basseini. Kui tahtsid m\u00f5nusat p\u00e4rastl\u00f5unat, siis basseinis hullamine karanteeris selle 100%. Suuremale lapsele tuli kogu aeg meelde tuletada, et peadpidi vee alla ei j\u00e4\u00e4ks, see oli tema n\u00f5rkus. Saime ka \u00fche atraktsiooni lisaks basseinile. Toru kus jooksis vesi sisse ning pidid hoogu v\u00f5tma ja t\u00e4ispuhutud pisikese kummimatt k\u00e4te all ning k\u00f5huli sisse p\u00fc\u00fcdma liuelda. Olen selline, et peab ju lastele k\u00f5ik ette n\u00e4itama ja ise \u00e4ra proovima\u2026. tulemus oli sama kui h\u00fcppad k\u00f5hukat vette, aga siinkohal tuleb eraldi v\u00e4lja tuua, et minu eneseohverdus oli seda v\u00e4\u00e4rt, sest K\u00d5IK kaasa arvatud lapsed irvitasid minu soorituse \u00fcle v\u00e4ga pikalt ning iga kord kui l\u00e4ksime basseini juurde tahtsid lapsed, et ma torust liugu laseks (ma piirdusin selle \u00fche korraga)! Uskumatu kiirus\u2026. toon siia n\u00e4iteks, et kui k\u00e4isime v\u00e4ljas ja olin m\u00f5lema lapsega \u00fcski, siis pisem (2a) liigub 2km tunnis ja suurem (4a) 200km tunnis\u2026. siis polnud muud kui haarasingi v\u00e4iksema kaenlasse, et suuremale j\u00e4rgi tormata.<\/p>\n\n\n\n
Suuremal lapsel puudus igasugune ohutunne ja 95% ka valutunne ilmselt, sest temaga juhtus pidevalt midagi. Kord t\u00f5mbas ta endale jala peale suure vanaaegse kivist p\u00e4ikesekella mis tegi jalale p\u00e4ris palju liiga ja see oli natuke paistes ning l\u00e4ks ka v\u00e4heke siniseks. Kivim\u00fc\u00fcril jalutamise vastu oli tal n\u00f5rkus, kukkus sealt \u00f5nnetult alla teisele poole m\u00fc\u00fcri v\u00f5psikusse kui nuttu oli peale seda v\u00e4he ainult ehmatuse jagu ilmselt. \u00dchel \u00f5htu j\u00e4i isaga maja ette kui parasjagu oli k\u00e4sil survepesuriga majaesiste t\u00e4navakivide pesu, juba oli ta s\u00f5rme survepesurisse pistunud (keegi t\u00e4pselt ei n\u00e4inud kuidas see juhtus). Tegemist oli \u00f5nneliku \u00f5nnetusega, sest survepesuris olnud kemikaalid oleks v\u00f5inud teha palju pahandust, kuid meil l\u00e4ks \u00f5nneks ja n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem peale mitut korda p\u00e4evas k\u00fc\u00fcnealuse puhastamist tuli k\u00fc\u00fcs \u00e4ra (v\u00f5i n\u00e4ris laps k\u00fc\u00fcne \u00e4ra). K\u00fc\u00fcne all olnud nahk oli kenasti kasvanud ning ei veritsenud. (t\u00f5en\u00e4oliselt peaks kasvama uus k\u00fc\u00fcs, kuid seda n\u00e4itab juba aeg). Pargis oli super \u00e4ge kahe erineva luim\u00e4ega m\u00e4ngumaja. Suuremast lium\u00e4est ei tahtnud isegi alla lasta, kui laps armastas k\u00f5huli alla tulla ja vahel oli ta nii kiire, et lasigi pea ees k\u00f5huli lium\u00e4est alla ning ilmselgelt sai ta ka haigel l\u00f5uale\/k\u00f5hule. \u00d5nneks j\u00e4i l\u00f5ug terveks ja m\u00e4ng j\u00e4tkus. Ma ei hakka siia isegi mitte kirjutama kui palju pisemaid traumasid laps sai oma 200km\/h liikumiskiirusega ja ilmselt ei meenukski k\u00f5ik enam.<\/p>\n\n\n\n
Milliseks kujunes olukord kui erivajadusega laps ei saanud mida tahtis? Tema peaminem asi mida kogu aeg n\u00f5udis oli vaadata telekat ja teatud kindlaid multikaid (teleka aeg oli \u00f5htupoolikul kella neljast umbes kuueni). Juhul kui ta oma tahtmist ei saanud (ja seda ta t\u00f5esti ei saanud), siis v\u00f5is ta sulle kallale tulla, l\u00fc\u00fca, hammustada ja l\u00f5puks l\u00e4ks ta endast nii v\u00e4lja ja r\u00f6\u00f6kis nii et kogu k\u00fcla v\u00f5is kuulda.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5htul vannitamine oli omaette sport, sest laps tahtis kogu aeg sukelduda, mis oli muidugi eluohtlik ning varasemalt olid tal krambid vannis sedasi tulnud. \u00d6\u00f6sel j\u00e4lgisin kaamerat ja montori. Kui lapse s\u00fcdamet\u00f6\u00f6s toimus muutusi pidin olema valmis sekkuma (olenevalt olukorrast kas ravimitega, kuid tihti piisas asendi muutmisest).<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik kes on hoolitsenud erivajadusega lapse eest v\u00f5i kellel on endal kodus erilist hoolt vajav laps teavad, et tegelikult saab ka palju nalja ning m\u00f5ni p\u00e4ev on eriti hea. Kindlasti oli \u00fcheks suureks edasiminekuks kui leidsin internetist eriti tugeva ja vastupidava n\u00e4rimiskaelakee, sest laps n\u00e4ris oma k\u00fc\u00fcned verele ning \u00fcks k\u00fc\u00fcs oli tal just paranemas p\u00f5letikust mis oli vajanud kirurgilist sekkumist enne \u201clock down\u201d saabumist. Teine t\u00f5siselt suur edasiminek oli see, et laps hakkas ise wc k\u00e4ima ning \u201c\u00f5nnetused\u201d olid v\u00e4ga harvad.<\/p>\n\n\n\n
Parimad olid need hetked, kui lugesin lastele raamatuid ja m\u00f5lemad kuulasid suure huviga. Suuremale lapsele meeldis eriliselt see kui lugesin iga tegelase eri h\u00e4\u00e4lega, siis k\u00f5kutas ta naerda nii, et v\u00e4he polnud. Meil oli iga p\u00e4ev ka neid hetki kui oli palju kallistamist ja musisid. Laps k\u00fcsis tihti, et kas sa oled \u00f5nnelik v\u00f5i kurb? Kui sul on empaatiav\u00f5ime ja armastad loomi, siis oskad sa erilist t\u00e4helepanu vajava lapsega hakkama saada, sest nad v\u00f5ivad olla v\u00e4ga ettearvamatud, kuid sa tead, et neil puudub enda \u00fcle kontroll ja nad ei tee seda sihilikult, et sinu piire ja kannatlikkust proovile panna.<\/p>\n\n\n\n
Kui suur on \u00f5e-venna armastus? See on midagi sellist mida ei saa panna s\u00f5nadesse. Minule teadaolevalt puudub ka m\u00f5\u00f5t\u00fchik selle m\u00f5\u00f5tmiseks. Suure venna suurim f\u00e4nn oli tema pisike \u00f5de. See s\u00e4ra m\u00f5lemi silmis hommikul kui \u00e4rkasid k\u00fcsisid esimese asjana teineteise j\u00e4rgi. Kuigi palju tuli ette kus suurem t\u00f5ukas pisemat, siis siinkohal ei tasu j\u00e4tta mainimata, et v\u00e4iksema k\u00e4ed m\u00e4ngisid venna provotseerimisel suurt rolli. Meil oli selline kuubik mille peale sai panna erinevaid loomi ja siis kuulata lugusid, kui pisemal oli kiusuuss sees, siis ta krabas parasjagu m\u00e4ngiva looma ja pani sellega jooksu, muidugi l\u00e4ks sellest lahti suuremat sorti draama ning pisaraid polnud vaja kaua oodata (t\u00e4iesti asendamatu ja lollikindel ning maha kukkudes ei purunenud \u2013 ega me meelega seda loopima ei hakanud) https:\/\/tonies.com<\/u><\/a> Kui vennal olid krambid ja nendest v\u00e4lja tulemine v\u00f5i taastumine v\u00f5ttis aega, siis \u00f5de oli alati k\u00f5rval ja r\u00e4\u00e4kis kuidas venna ei tunne ennast h\u00e4sti ja kallistas-musitas. Pisem oleks ilmselt oma k\u00f5ige kallima m\u00e4nguasja ka loovutanud kui selleks vajadus peaks tekkima, k\u00fcll aga polnud jagamise suuremeelsusega n\u00f5us vanem laps. Kui k\u00fcsisid, kas sa jagaksid oma magneteid minu tuli kiireks vastuseks \u201cEI\u201d ja sellega olid jagamise teemad l\u00f5petatud.<\/p>\n\n\n\n Olen \u00fcdini aus, et viimased kuu aega maamajas, olid v\u00e4ga rasked just vaimselt, kuigi f\u00fc\u00fcsiline keha hakkas ka j\u00e4rgi andma \u2013 neid p\u00e4evi kus kergenudseks peat\u00e4ie nutsin oli rohkem kui \u00fcks ja see aitas natukene ikka. Tavaliselt oli mul hommikuti 3h vaba (magasin \u00f6isest \u00e4rkvel olekust), p\u00e4rastl\u00f5unal 3-4h ja n\u00e4dalavahetustel oli \u00fcldiselt p\u00e4evasel ajal natuke rohkem vaba aega. Kui ma parasjagu ei maganud, siis tegin kirja- v\u00f5i videok\u00f5ne teel n\u00f5ustamisi. Mitme perega suhtlesime hoopis \u00f6\u00f6sel, sest k\u00f5igil lapsed magasid ja mina sain k\u00f5igile k\u00fcsimustele kohe vastata.<\/p>\n\n\n\n \u00dcks asi mida ma \u00f5ppisin kolme kuu jooksul oli kannatlikkus, see on n\u00fc\u00fcd ilmselt k\u00f5rgem tase kannatlikkuses ja asjdel lihtsalt minna lasta ilma, et mul oleksid juuksed hallid ning n\u00e4rvirakud olematud.<\/p>\n\n\n\n Pilte ja videosid lisasin Instagrammi kontole kadiandbabies<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hommik Algas nii kuidas jumal juhatas, see v\u00f5is olla 4:40 v\u00f5i parimatel p\u00e4evadel isegi 6:40 (seda viimast v\u00f5is kolme kuu jooksul \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel kokku arvutada). Kui muidu v\u00f5tab lastel \u00e4rkamine (nagu meil k\u00f5igil ilmselt) aega, siis tema puhul oli hoopis teisiti. Kui n\u00e4gin kaamerast ja monitorilt (s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gid l\u00e4ksid \u00fcle saja), et laps juba t\u00f5useb […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":278,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-99","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":100,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99\/revisions\/100"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kadiandbabies.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}